|
Annapurna
Sanctuary Toimumisaeg: 12.03. – 27.03. 2009 Reisi kestus: 16 päeva Matka kestus: 9 päeva Hind: 29 900.- krooni See on lühike matk, mis Pokharast alates kestab 9 päeva. Matk Annapurna piirkonda on kõige parem märtsis või aprilli alguses, kuna siis õitsevad rododendronite metsad ja see on vapustav vaatepilt, mida näeb vaid vähestes kohtades. Teekond viib seitsme- ja kaheksatuhandeste mägede jalamile ning selle lühikese ajaga on võimalik läbida kõik kliimavöötmed troopikast kuni arktilise kõrbeni ning tagasi troopikasse. Algul ümbritsevad matkarada riisipõllud, õitsvad rododendronid, mida on seal üle 30 eri liigi, ning hulgaliselt muid lopsakaid troopilisi taimi, millel eesti keeles oma nimegi ei ole. Mäest üles liikudes asenduvad need lehtpuu- ja okaspuumetsadega, tundraga ning lõpuks kivise kõrbega, kus enam midagi ei kasva. Matka sihiks on Annapurna baaslaager, mida nimetatakse Annapurna Sanctuary. See on org, mida ümbritsevad 13 võimsat mäge, millest seitse on kõrgemad kui 7000 m ja Annapurna I on neist 8091 meetriga kõrgeim. Selles orus asub lõunapoolne Annapurna baaslaager, kust 1970.a. esmakordselt lõunaküljest ekspeditsioon Chris Boningtoni juhtimisel Annapurna tippu tõusis. Väidetavalt nägid neli selle
ekspeditsiooni liiget matka käigus Machhapuchhre baaslaagri ja Sanctuary
sissepääsu vahel jetit, legendaarset lumeinimest, kelle olemasolus
küll ükski Himaalaja elanik ei kahtle. ESIMENE PÄEV Lend Tallinn – Helsingi –
Delhi. Väljalend Tallinnast kell 17.55. TEINE PÄEV Saabumine Katmandusse, ööbimine
Thameli linnaosas hotellis Buddha. KOLMAS PÄEV Katmandu – Pokhara (915 m) aeg: umbes 6 tundi Bussisõit 200 km Pokharasse.
Tutvumine linna ja Phewa järvega. NELJAS PÄEV Bussisõit Pokharast Phedisse (1130 m) ja matk Phedist Pothanasse (1900 m) Aeg: umbes 5 tundi VIIES PÄEV Pothana – Jhinudanda (1800 m) Aeg: umbes 5 tundi. Jhinudandas on kuumaveeallikad,
mille juures on ilusti välja ehitatud basseinid, kuid milleni tuleb
veerand tundi mäest alla minna ja pool tundi hotelli juurde üles tõusta.
Sealsete hotellide eripäraks on, et seal pakutakse Nepali parimaid
pitsasid, mida saab tellida ka hommikusöögiks. KUUES PÄEV Jhinudanda – Bamboo (2340 m) Aeg: 6,5 tundi Algul rada tõuseb järsult
Chomrongi (2170 m), mis on selle raja viimane alalise elanikkonnaga
küla. Küla alumises osas, mis on uuem, asuvad kool ja helikopteri
maandumisplats. Seejärel laskume treppidest alla ja alustame tõusu
Annapurna baaslaagri poole. SEITSMES PÄEV Bamboo – Deurali (3230 m) Aeg: 5tundi Tee läheb läbi bambuse, rododendronite
ja tammedega metsa. Esimeseks külaks teel on Dovan (2630 m), seejärel
tuleb paik, mida nimetatakse Himalayan Hotel (2900 m). KAHEKSAS PÄEV Deurali – Annapurna baaslaager (4130 m) Aeg: 4 tundi Deuralist (3230 m) jätkub
raske tõus Machhapuchhre baaslaagrini (3700 m). Pärast lõunat jätkame
matka Annapurna baaslaagrini (4130 m). Oleme jõudnud sihtkohale:
Annapurna Sanctuaryst avaneb fantastiline vaade ümbritsevatele mägedele. ÜHEKSAS PÄEV Annapurna baaslaager (4130 m) – Dovan (2630 m) aeg: 7 tundi Liigume mäest alla juba tuttavat
teed pidi. KÜMNES PÄEV Dovan – Chomrong (2170 m) aeg: 5 tundi Alguses on tegemist langusega
rododendronite metsas, seejärel järsu tõusuga treppidel (tõusu ennast
on 350 m ja trepiastmeid loendasime 2283) Chomrongi. ÜHETEISTKÜMNES PÄEV Chomrong – Ghandruk (1940 m) Aeg: 4 tundi Matk jätkub rododendronite
metsas, terassidena ehitatud põldude ja roheluse keskel. KAHETEISTKÜMNES PÄEV Ghandruk – Nayapul Matk 6 tundi + bussisõit
1,5 tundi Pokharasse KOLMETEISTKÜMNES PÄEV Sõit bussiga Pokharast Katmandusse Aeg: 7 tundi NELJATEISTKÜMNES PÄEV Katmandu Tutvumine soovi korral Katmandu
oru linnade vaatamisväärsustega, kaupluste külastamine ja puhkus. Katmandu org on pealinna piirkonnana Nepali kultuuri, kaubanduse ja poliitika olulisim keskus. Ulatudes 360 km² suurusele alale ja asudes keskmiselt 1336 m kõrgusel merepinnast, on Katmandu eksootiline ja huvitav paik, mis on rikas kultuuri, kunsti ja vanade traditsioonide poolest. Org, mis on enam-vähem ovaalse kujuga, on idast läände 24 km lai ja põhjast lõunasse 19 km pikk. Selle ümber paiknevad avarad rohelised mäenõlvad terrasspõldudega ja sees on väikesed punaste kivikatustega majakobarad. Legendi kohaselt oli see org kunagi järve all, kuni Bodhisatva Manjushri tõstis oma tarkuse mõõga ja lõikas mäekülje sisse käigu, kust vesi välja voolas ja tegi võimalikuks esimeste asulate rajamise. Katmandu orus elab esindajaid peaaegu kõigist Nepali etnilistest gruppidest, kuid newarid on oru algsed asukad ja selle imelise tsivilisatsiooni rajajad. Veel mõnda aega tagasi räägiti, et Katmandu orus oli sama palju elumaju kui templeid ja pühamuid. Praegu ei pea see väide enam paika, kuna viimase kolme aastakümne jooksul on Katmandus toimunud kiire linnastumine ja elanike arv on palju kasvanud. Õnneks on sellele vaatamata orus säilinud elujõuline kultuur. Orus
on kolm linna, mis kõik on ajaloolise ja kultuurilise väärtusega.
Need kolm linna on Katmandu, Patan ja Bhaktapur. Väljaspool nende kohtade
linnamelu võib näha ka külasid ja väikseid asulaid, kus avaneb võimalus
heita pilk peale ka kohalikule maaelule. Katmandu peamised vaatamisväärsused: Swoyambhunath – see budistlik tempel on üks populaarsemaid ja kuulsamaid kohti terves Nepalis. Rahvasuus tuntakse seda ka „Ahvitempli“ nime all, kuna seal lähedal mäenõlval elutseb üks suur ahvikari, kes nii turiste kui ka kohalikke lõbustab. Geoloogide arvamuse kohaselt oli see mägi, millel tempel paikneb, juba siis vee alt väljas, kui ülejäänud orus veel järv oli. Räägitakse, et keiser Ashoka külastas seda kohta juba üle 2000 aasta tagasi. Templi juures on kivi sisse uuristatud tekst, mille kohaselt alustas kuningas Manadeva selles kohas tööd juba 460. aastal. 13. sajandiks oli see paik juba väga oluliseks keskuseks budistidele. 1346. aastal lõhkusid Bengalist saabunud vallutajad templi keskosa oma kullaotsingutes. Mallad tegid pärast seda templile parandusi ja 17. sajandil lasi kuningas Pratap Malla ehitada suurejoonelise trepi, mis templi juurde viib. Paiknedes väikese mäe otsas,
avanevad Swoyambhunathi templi juurest suurepärased vaated Katmandu
linnale ja orule. Vaade on eriti rabav õhtupoolikul, mil päike linna
oma valgusega üle kuldab. Kuuvalguses näeb kogu see paik ka väga
ilus välja. Templi ümber on mõned väiksed poed ja ka paar kohvikut,
kus saab pärast pikka kõndi trepist üles jalgu puhata. Katmandu Durbari väljak
– kihav ja turistidest tulvil Durbari väljak on plats, mis asub vana
kuningapalee (durbari) ees. Palee, mis ääristab väljaku idakülge,
võtab enda alla rohkem ruumi kui kõik ülejäänud monumendid kokku.
Kumari Chowk, mis on Katmandu „elava jumalanna“ koduks, paistab
lõuna poolt. Väljak ise on palee poolt kaheks osaks jaotatud: edelapoolses
otsas on Kasthamandap (iidne hoone, mille järgi Katmandu arvatavasti
oma nime sai) ning põhjapoolne osa on erinevate kujude ja templite
all. Sissepääs väljakule on tasuline. Pashupatinath – see
paik on hindudele kõige püham palverännakute sihtkoht Nepalis. Üldiselt
on see koht hämmastav segu erinevatest elementidest: templitest, krematsioonighattidest,
rituaalsetest kümblejatest ja poolpaljastest sadhudest. Seda võrreldakse
tihti India Varanasiga ja mitmed nepaallased väidavad, et nende pühakoht
on vaatamata oma väiksusele vähemalt sama püha, paiknedes mitte ainult
iidsel Tiibeti-India kaubateel, vaid ka tirthal (pühal ristumisteel).
See püha kompleks paikneb Katmandust nelja km kaugusel, lausa häbiväärselt
lähedal lennujaamale, kuid õnneks viimase eest varjatult metsakasvanud
jõeorus. Kõigi Pashupatinathi erinevate võlude (palverändurid, templid,
rituaalid ja müüdid) seast, jätab enamikele suurima mulje arvatavasti
avaliku krematsiooni sünge vaatepilt. Rohkem kui kusagil mujal peetakse
siin kinni tavast katta oma käed ja jalad (eriti naiste poolt). Samuti
on siin oluline austada kümblejate, kummardajate ja leinavate perekondade
privaatsust (see puudutab eriti fotoaparaadi omanikke). Boudha (Boudhanath)
– see on Katmandu idaservas paiknev hiiglaslik stuupa (pühamu). See
Nepali suurim stuupa on samas ka üks suurimaid maailmas. See on Nepalis
elavate tiibetlaste usukeskuseks ja selle lähistel on mitu jõudsalt
kasvavat kloostrit ning mõned poed, kus müüakse Tiibeti asju (hinnad
on kõrged ja tingimisoskus on suureks abiks). See on üks vähestest
kohtadest kogu maailmas, kus Tiibeti kultuur elab häirimatult ja sellele
on võimalik ka ligi pääseda. Paljud tiibetlased, kes siin elavad,
on põgenikud, kes lahkusid Hiinast pärast kommunistlikku revolutsiooni
1959. aastal. Lisaks kohalikele tiibetlastele ja nepaallastele on siin
ka märkimisväärne välismaalaste kogukond, kes õpivad budismi saladusi.
Õhtusel ajal peetakse palvusi üle kogu selle kompleksi paiknevates
templites ning päikseloojangu ajal tulevad kõik selle paiga elanikud
välja, et käia ringis ümber stuupa – see rituaal ühendab endas
usulise kombetalituse seltskondliku tegevusega. Ümber stuupa kõnnitakse
alati päripäeva. Boudhat on alati seotud Lhasa ja Tiibeti budismiga.
Üks suurimaid kaubateid, mis tuli Lhasa poolt, viis läbi Sankhu ja
seetõttu paikneb Boudha Tiibeti kaupmeeste teel Katmandusse. Praeguseni
tulevad inimesed siia palvetama enne suuri ja koormavaid matku Himaalaja
mägedesse. Patan Durbari väljak
– Patani Durbari väljak on küll väiksem ja vähem pidutsev kui
Katmandu oma, ent ta jätab korrastatuma ja rahulikuma mulje. Ehk tuleneb
see sellest, et käsitööliste linna rahval on rohkem silma arhitektuurilisele
harmooniale. Samuti võib see olla ka sellest, et Patan (mis pole enam
18. sajandist saadik pealinn olnud) on pääsenud agaratest monumendiehitajatest
kuningatest. Väljaku üldine plaan on sarnane Katmandu omale: ühel
küljel on suur pühalik palee ja teisel küljel erinevad templid. Sissepääs
väljakule on tasuline. Bhaktapur Durbari väljak – see paleeväljak ei ole nii mainekas kui teised Durbari väljakud Katmandu orus. Ta paikneb eraldatult selle vana linna serva juures ja ta pole ei kaubandusliku tegevuse ega ühiskonnaelu keskus. Kahjuks puudub sellel väljakul ka teatud arhitektuuriline harmoonia pärast seda, kui üks maavärin 1934. aastal mitmed templid maatasa tegi. Sellele vaatamata asub siin üks Nepali suurejoonelisemaid kunstisaavutusi – Golden Gate (Kuldvärav) ja samuti ka Rahvuslik Kunstimuuseum. See
väljak saavutas mõningast tuntust 1995. aasta filmiga „Little Buddha“
(„Väike Buddha“), kui seal filmiti mitmed minevikku tagasivaatavad
võtted. Re˛issöör Bernardo Bertolucci muutis seda ala pea tundmatuseni:
ta lasi ehitada kõrged telliskiviseinad varjamaks tänapäevaseid maju
ja paleed pikendati võltsrõdude ja –sammastega. VIIETEISTKÜMNES PÄEV Sõit lennuväljale ja algab
tagasilend koju. KUUETEISTKÜMNES PÄEV Lennuk Delhi – Helsingi –
Tallinn. Tallinna saabume kell 17.25. Reisi hind on 29 900.- krooni, millest 10 000.- krooni tuleb tasuda ühe nädala jooksul pärast reisile registreerumist ja ülejäänud osa 1. veebruariks 2009. Hind sisaldab:
Lisatasu eest:
|